#25 Pudel või kaks, jaanipäeva taks?

Siseturvalisuse taskuhäälingu viimane saada vaatab sisse alkoholitarbimise kultuuri ja selle seostele meie kõigi turvatundele. Räägime muu hulgas sellest, kuidas alkoholitootjad oma elustiillireklaamiga meie valikuid mõjutavad ning mida saab ära teha turvalisema jaanipäeva jaoks.

• Kes ütleb, et kümme õlut sauna kõrvale on täiskasvanule probleem?
• Miks igaõhtused „pudel või kaks“ tarbijad end statistikas ise ära ei tunne?
• Milline on turvaline ööelu ja kes vastutab ületarbinute eest?
• Kas alkoholitarbijate arvud muudkui tõusevad ja inimesed muudkui surevad? Mis saab edasi? Riigil mõtteid jagub.

Eestlaste alkoholikultuuri aitavad lahti arutada Siseministeeriumi uimastite ja ennetustöö ekspert Ain Peil ning Põhja prefekt Joosep Kaasik PPA-st. Saadet juhib Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire.

Siseturvalisuse taskuhäälingut saab kuulata Spotify, Google Podcasts, Apple Podcast, Podcast.ee platvormidelt ning ka leheküljelt: https://podcasters.spotify.com/pod/show/siseministeerium.

#kuulamissoovitus #siseturvalisusetaskuhääling

Teadusajakirja Turvalisuskompassi erinumber keskendub elanikkonnakaitsele

Ilmunud on Sisekaitseakadeemia teadusajakirja Turvalisuskompassi 4. number.

Seekord on tegemist erinumbriga, mille fookus on suunatud elanikkonnakaitsele. Sisekaitseakadeemia siseturvalisuse ja -julgeoleku valdkonna teadusajakirja elanikkonnakaitse erinumbri, et koondada Eestis tehtud elanikkonnakaitse alased teadustööd ja suurendada valdkonna nähtavust. Elanikkonnakaitset käsitletakse siinkohal meetmete süsteemina, mille eesmärk on kaitsta inimesi ja ühiskonda kõikvõimalike kriiside korral nii rahu- kui sõjaajal.

Tutvuda saab värske Turvalisuskompassiga SIIN.

Käsikirju oodatakse juba ka Turvalisuskompassi 5. numbrisse, mis ilmub 2023.a sügisel. Käsikirjade esitamise tähtaeg on 21. august.

Täiendava info ja nõuded käsikirjade esitamiseks leiab Sisekaitseakadeemia veebilehelt: https://www.sisekaitse.ee/et/sisekaitseakadeemia-teadusajakirja-turvalisuskompassi-viies-number-kutsub-kasikirju-esitama

Ilmus analüüs uue meedia ja interneti mõjust terrorismile

Ilmunud on sisejulgeoleku instituudi teaduskeskuse nooremteaduri Oksana Belova-Daltoni koostatud analüüs „The impact of new media and the internet on terrorism„. Analüüs on nüüd leitav ka eesti keeles „Uue meedia ja interneti mõju terrorismile“.

Uuringu eesmärk oli analüüsida kriitiliselt uue meedia mõju terrorismile. Seega keskendub käesolev analüüs:

• esiteks uue meedia omadustele, mis muudavad selle võimsaks vahendiks terroristide käes, ning sellele, kuidas uus meedia on põhjalikult muutnud terroristide tegutsemisviise;
• teiseks vaadeldakse, kuidas erinevad riiklikud ja rahvusvahelised osalejad tegelevad terroristide tegevusega uue meedia keskkonnas ja kuidas uus meedia on muutnud ka terrorismivastase võitluse maastikku;
• kolmandaks kaalutakse, kas uue meedia kiire kasv ja selle kasutamine terroristide poolt väljendub tegelikult tegelike rünnakute arvu kasvus.

Liiklusõnnetuse sündmuskoha kaardistasid mehitamata õhusõidukid

Mai lõpul kohtusid PPA ja Sisekaitseakadeemia liiklusõnnetuse sündmuskoha kaardistamise projekti liikmed Väike-Maarja õppekeskuses, et tõmmata joon alla kevad-talvisele andmekogumise perioodile ning teha ettevalmistusi andmekorjemeetodi kirjapanekuks. Kahepäevasel projektimeeskonna kohtumisel hinnati seniseid andmekorjete tulemusi, analüüsiti mehitamata õhusõidukiga andmekorjeks sobilikke parameetreid ja tutvuti uute 3D mudelite ja ortofotode loomist võimaldavate tehnoloogiate ning tarkvaraga.

Maikuu õhtuhämaruses toimus Väike-Maarja õppekeskuse harjutusväljakul ka andmekorje, kus keskenduti vähestes valgustingimustes ja täiendava valgustuse kasutamisel mehitamata õhusõidukiga andmete korjamise võimalusele. Kui seni Tallinna õppekompleksis toimunud andmekorjed keskendusid sarnastes tingimustes ühtlase kvaliteediga andmete korjele ja ekspertiisiks sobiva kvaliteediga ortofotode saamisele, siis Väike-Maarja harjutusväljak võimaldas koguda andmeid erineva haljastusega ning ilma valgusmürata tingimustes.

Just andmekorje eriilmelisuse ning võimalikult keeruka stsenaariumi lavastamise võimaluse tõttu viidi hämarduvates tingimustes katsed läbi Väike-Maarjas. Teostatud 10 lendu annavad hea ülevaate sellest, missuguse võimekusega mehitamata õhusõidukeid ning millistest valgustingimustest võiks mehitamata õhusõidukitest liiklusõnnetuse sündmuskoha kaardistamiseks kasu olla.

Mitmeaastase projekti tulemusteni ning järeldusteni peaks projektimeeskond jõudma selle aasta lõpuks, kui Eestimaa heitlikud ilmastikuolud andmekorjet jätkuvalt soosivad ning võimalikult eriilmelisi katseid võimaldavad.