Siseturvalisuse taskuhääling: ebaseaduslik ränne Leedus – milline on Eesti roll ja valmisolek?

Juunis hakkas Valgevenest Leetu saabuvate ebaseaduslike sisserändajate number järjest kasvama ja Leedu seisab tänaseni silmitsi rändekriisiga. 26. juulil kohtus siseminister Kristian Jaani Vilniuses Leedu siseministri ja Leedu-Valgevene piiril missioonil viibiva ESTPOL5 üksusega. Päev hiljem, 27. juulil rääkisime Siseturvalisuse taskuhäälingus temaga olukorrast Leedus, Eesti rollist ja valmisolekust selle rändesurvega tegeleda ning rahvusvahelisest koostööst rändesündmustega toimetulemisel. Kuula saadet siit.

Loe pikemalt siit.

Pages: 1 2

Siseturvalisuse taskuhääling: Aastal 2030 ei sure ükski inimene Eestis narkootikumide tarvitamise tõttu

Suve esimesel päeval kinnitas valitsuse uimastiennetuse komisjon narkopoliitika valge raamatu. Siseturvalisuse taskuhäälingus rääkisid Tervise Arengu Instituudi narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht Aljona Kurbatova ning siseministeeriumi narkopoliitika nõunik Ain Peil, mida teha, et aastal 2030 ei sureks ükski inimene Eestis uimastite üledoosi tõttu. Arutleti, kes ja miks narkootikume tarvitavad ning kuidas muuta Eesti narkopoliitika tõhusamaks. Loe lähemalt siit.

Pages: 1 2

112 ligipääsetavuse suurendamisest Eestis

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Kaili Tamm, kes on ühtlasi ka Euroopa Hädaabinumbri Assotsiatsiooni EENA juhatuse liige, heidab oma blogipostituses pilgu hädaabiteenuse 112 ligipääsetavuse suurendamise viimastele arengutele Eestis. Loe edasi >

Pages: 1 2

Veiko Kommusaar: politseil on õigus sõrmejälgi ristkasutada juba 10 aastat

Delfi kirjutab oma artiklis „Siseministeeriumi murtud lubadus. Seadus annaks politseile ligipääsu kõikidele sõrmejälgedele“ ABISest, automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogust. Artiklis on kahetsusväärselt mitmeid valeväiteid, mis saavad alguse juba pealkirjast, mis väidab nagu politsei saaks sõrmejälgede kasutamiseks uusi õiguseid. Tegelikkuses on õigus kasutada dokumendi väljaandmisel kogutud biomeetrilisi andmeid avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks juba aastast 2010 ja kriminaalmenetluses alates 2012. aastast. Endiselt saab kriminaalmenetluses biomeetrilisi andmeid kasutada üksnes prokuröri loal ja üksnes raskete kuritegude uurimisel. Loe edasi siit.

Pages: 1 2

Sisekaitseakadeemial ilmus „Ehitise riskihinnastamise mudel. Lõppraport“

Ilmunud on „Ehitise riskihinnastamise mudel. Lõppraport“, mille autoriteks on Kadi Luht-Kallas, Alar Valge, Helmo Käerdi, Feliks Angelstok ja Kärt Reitel. Töö eesmärk oli luua ehitise riskihinnastamise mudel, mis katab nii ehitise tuleohutust kui ka võtab arvesse kemikaalide käitlemisega kaasnevaid lisariske ning on kasutatav nii elu- kui ka mitteeluhoonete (sh suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted) ohutusalase seisukorra hindamisel. Loe edasi>

Pages: 1 2

Eesti elanikud on hädaolukorra riskidest varasemast teadlikumad

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Mirjam Kivinuk kirjutab Eurobaromeetri eelmise aasta küsitluse tulemustele toetudes sellest, et Eesti elanikud on hädaolukorra riskidest varasemast teadlikumad. Võrreldes 2015. aasta tulemustega eristusid selgelt kolme riigi – Saksamaa (+22 p), Tšehhi (+13 p) ja Eesti (+12 p) tulemused hädaolukordade alase teadlikkuse tõstmisel. Loe edasi >

Pages: 1 2

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

Create your website with WordPress.com
Get started