Sisekaitseakadeemias ilmunud teadustööd kõik ühest kohast!

Sisekaitseakadeemia teadustööde teemad tulenevad akadeemias õpetatavate erialade ja kolledžite ning sisejulgeoleku instituudi profiilist. Samuti haldusala vaates ja ühiskonnas tervikuna aktuaalsetest teemadest. Muuhulgas on akadeemia teadus- ja arendustegevuse suundadeks informatsiooniline mõjutustegevus, migratsioon, radikaliseerumine, hübriidohud ja palju muud.

SIIT leiate ülevaate Sisekaitseakadeemias ilmunud mõttepaberitest, raportitest ja analüüsidest. Töö sisuga on võimalik tutvuda klikkides selle kaanepildile.

Featured post

Siseturvalisuse taskuhääling: kõik võivad relvaluba taotleda, kuid kõik ei pea seda saama

7. juunil 2020 avas 32-aastane mees Lihula tankla lähistel inimeste suunas tule. Küsimused, mis pärast nii šokeerivat juhtumit tekkisid kohustasid Siseministeeriumit kehtivaid regulatsioone ülevaatama. Siseminister saatiski oktoobri esimesel päeval relvaseaduse muudatuste eelnõu esimesele kooskõlastusringile. Siseturvalisuse Taskuhäälingu uues saates rääkisid Siseministeeriumi nõunik Sven Põierpaas ja sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar relvaseaduse planeeritavatest muudatustest ja nende tagamaadest. Loe edasi >

Pages: 1 2

Siseturvalisuse taskuhääling: Kui uuendusmeelne on siseturvalisuse valdkond?

Siseturvalisuse valdkonnas on pandud viimastel aastatel palju rõhku innovaatiliste lahenduste otsimisele, disainimisele ja kasutuselevõtule. Siseturvalisuse Taskuhäälingu järjekordses saates rääkisid Siseministeeriumi nõunik Laura Aaben ja varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsler Piret Lilleväli innovatsioonist ja teenuste disainist Siseministeeriumis ja selle haldusalas. Loe pikemalt siit.

Pages: 1 2

Siseturvalisuse taskuhääling: Lähisuhtevägivallast lähedalt ja kaugelt

24.-25.08.2021 toimub konverents „Lähisuhtevägivallast lähedalt ja kaugelt“. Sellest tulenevalt kutsusime Siseturvalisuse taskuhäälingu saatesse külla lähisuhtevägivalla eksperdid Kadri-Ann Lee siseministeeriumist, kes annab selle teemalisi loenguid ka Sisekaitseakadeemias, ja justiitsministeeriumi analüütiku Kaire Tamme, kes tegeleb igapäevaselt perevägivalla statistika ja analüüsidega. Loe lähemalt siit.

Pages: 1 2

Kristian Jaani: Eestisse saabujad peavad arvestama COVID-dokumentide kontrolliga

Olukorras, kus nakatumisnäitajad tõusevad, puudutan pisut seda, kuidas toimub lennureisidega Eestisse saabujate ja Eesti-Venemaa piiri kaudu tulijate COVID-kontroll. Lennujaamas käib see riikide nö värvikoodi alusel sõltuvalt sellest, kas maandunud lennuk saabus „rohelisest“, „kollasest“ või „punasest“ riigist. Kuid veel enne meie kontrolli on oluline roll lennuettevõtjatel. Eesti-Vene piiril kontrollitakse kõiki saabujaid.

Riikide nakatumisnäitajate kohta saab regulaarselt uuendatavat infot Välisministeeriumi veebilehelt https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-liikumispiirangute-kohta-eestisse-saabujatele. Sealt lehelt saab teada Eestisse sisenemise tingimused ning selle, milline riik kuulub „roheliste“, milline „kollaste“ ja milline „punaste“ hulka. Eestisse „punasest“ ja „kollasest“ riigist saabujad peavad olema valmis esitama oma COVID-dokumente – tõendit vaktsineerimise kohta, negatiivset PCR testi või haiguse läbipõdemise tõendit.

Reisijate esimene kontroll tehakse COVIDi osas juba lennuettevõtjate poolt. Aitame kaasa, et see kontrollimine oleks võimalikult lihtne, kiire, efektiivne ja üheselt mõistetav. Sellise lennufirmade ja riigi vahelise koostöö eesmärk on, et vajalik kontroll saab lennureisijatele Schengeni sisepiiride vaates tehtud juba enne Tallinna lennujaama jõudmist. See tähendab, et sisuliselt ei ole piirivalvuritel vajadust neid reisijaid omakorda üle kontrollida. Meil peab olema vaba liikumine koos usaldusmeetmete kontrolliga, aga see ei pea võrduma piirivalvuri tegevusega sisepiiril. Pisteline kontroll veendumaks, et kõik jälgivad kokku lepitud reegleid, on samas mõistlik. „Punastest“ riikidest startinud lendudelt saabujate puhul kontrollib piirivalve kõikidel COVID-dokumente.

„Rohelistest“ ja “kollastest” riikidest tulnud reisijaid kontrollitakse lennujaamas pisteliselt, et tuvastada, kas mõni nendest on reisi alustanud „punasest“ riigist või läbinud transiitreisijana „punast“ riiki. Näiteks kui reisija on tulnud “punasest” riigist läbi “rohelise” riigi, peab ta samuti tõendama, et on vaktsineeritud, testitud või COVID-19 läbi põdenud. Kui neid tõendeid ei ole, siis peab inimene jääma eneseisolatsiooni ja täitma ka tervisedeklaratsiooni. Aga nagu eelpool nimetasin, teeb esimese filtri lennuettevõtja.  

Kui räägime Euroopa Liidu välispiirist ja võtame näiteks Eesti-Venemaa piiri, siis seal kontrollitakse COVID-19 osas kõiki riiki siseneda soovijaid. Suviste puhkuste tõttu on huvi Eestisse tulla tõusnud. Seetõttu on viimastel nädalatel piirilt tagasi saadetute hulk kasvanud. Paljudel tulijatel puuduvad COVID-19 dokumendid, millega tõendada oma vaktsineeritust, testimist või haiguse läbipõdemist ja neid Eestisse ei lubata. Juulis on seetõttu piirilt tagasi saadetud 228 inimest. Meie enda kodanik või elamisloaga inimene tuleb muidugi igal juhul riiki lubada. Sõltuvalt olukorrast võib aga juhtuda, et tal tuleb jääda eneseisolatsiooni.

COVID-dokumente kontrollitakse pisteliselt ka Eesti-Läti piiril, kus PPA teeb kontrolle Schengeni kompensiatsioonimeetmete raames. Schengeni riigid kontrollivad nimelt sisepiiridel pisteliselt isikuid ja sõidukeid, et veenduda, et välispiir peab ja et saada ülevaadet võimalikust ebaseaduslikust tegevusest ja liikumisest.

On selge, et reisimisvõimaluste hoidmine võimalikult avatuna on meie kõigi huvides. Seetõttu on väga teretulnud, et lennuettevõtjad kenasti kaasa tulnud tegevustega viiruse leviku tõkestamiseks. Kehtestanud näiteks erinevaid reegleid – enamus lennufirmadest nõuavad lennuki pardal maski kandmist ja nagu eelpool mainisin, siis kontrollivad liikmesriigi poolt kehtestatud tõendite olemasolu pardale registreerimisel. Hetkel kontrollitakse Eestisse suunduvatel lendudel piiriületaja deklaratsiooni olemasolu ja kolmandast riigist saabujatel lisaks veel negatiivse koroonatesti või vaktsineerimise tõendi olemasolu. Seega toimub usaldusmeetmete kontroll lennuettevõtjate poolt ja pisteliselt teeb seda sisepiiride ületamisel ka PPA.

Kõige olulisem on, et igal reisijal tuleb endal käituda vastutustundlikult nii lennureisil kehtestatud nõudeid järgides kui ka Eestisse sisenedes.

Ja loomulikult pääsevad kõik Eesti elanikud reisilt naastes koju tagasi. Aga igaühe vastutus on käituda nii nagu reeglid ette näevad. Nii on reisilt tulles lennuettevõtjate ja priivialvurite kontrollile lisaks kõige lihtsam ja mõistlikum viiruse levikut takistada. Parim võimalus reisida ja hoida enda ning teiste tervist, on vaktsineerimine!

Siseturvalisuse taskuhääling: ebaseaduslik ränne Leedus – milline on Eesti roll ja valmisolek?

Juunis hakkas Valgevenest Leetu saabuvate ebaseaduslike sisserändajate number järjest kasvama ja Leedu seisab tänaseni silmitsi rändekriisiga. 26. juulil kohtus siseminister Kristian Jaani Vilniuses Leedu siseministri ja Leedu-Valgevene piiril missioonil viibiva ESTPOL5 üksusega. Päev hiljem, 27. juulil rääkisime Siseturvalisuse taskuhäälingus temaga olukorrast Leedus, Eesti rollist ja valmisolekust selle rändesurvega tegeleda ning rahvusvahelisest koostööst rändesündmustega toimetulemisel. Kuula saadet siit.

Loe pikemalt siit.

Pages: 1 2

Siseturvalisuse taskuhääling: Aastal 2030 ei sure ükski inimene Eestis narkootikumide tarvitamise tõttu

Suve esimesel päeval kinnitas valitsuse uimastiennetuse komisjon narkopoliitika valge raamatu. Siseturvalisuse taskuhäälingus rääkisid Tervise Arengu Instituudi narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht Aljona Kurbatova ning siseministeeriumi narkopoliitika nõunik Ain Peil, mida teha, et aastal 2030 ei sureks ükski inimene Eestis uimastite üledoosi tõttu. Arutleti, kes ja miks narkootikume tarvitavad ning kuidas muuta Eesti narkopoliitika tõhusamaks. Loe lähemalt siit.

Pages: 1 2

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

Create your website with WordPress.com
Get started